vk Kra pilt

Sotsiaalsed tagatised

HÜVITISED

Elukoha vahetamise hüvitised

Tegevväelasel on õigus ühekordsele hüvitisele, kui ta peab vahetama oma püsivat elukohta teises omavalituses asuvale ametikohale nimetamise tõttu. Lisaks on tegevväelasel õigus enda, oma pere ja vara kolimisega seotud sõidu-, kolimis- ning vara veokulude hüvitamisele. Hüvitatakse tegelikke kulusid kuludokumentide alusel, kuid mitte enama 400 euro ulatuses. Loe lähemalt:

 

Õppekulu hüvitamine

Sulle hüvitatakse piirmäära ulatuses Eesti õppeasutuses kõrghariduse või täiskasvanute tööalase koolituse õppekava alusel õppimise kulud, kui:

  • oled teenistusülesannete täitmisel saadud püsiva tervisekahjustuse tõttu tegevteenistusest vabastatud ning asud pärast teenistusest vabastamist õppima
  • oled teenistusülesannete täitmisel saanud püsiva tervisekahjustuse ning asud tegevteenistuses olles õppima
  • sul on vähemalt kaheaastane tegevteenistusstaaž, oled osalenud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis ja soovid tegevteenistusest lahkuda ning asud veel tegevteenistuses olles õppima

Õppekulu hüvitatakse ühe hariduse omandamiseks, kas:

  • ühe kõrghariduse omandamiseks esimesel või teisel kõrgharidusastmel õppe pooleteisekordse nominaalkestuse jooksul
  • ühel uuel kutse-, ameti- või eriala omandamisele suunatud täiskasvanute tööalasel koolitusel

Ei hüvitata huvihariduse, sõjaväelise õppekava järgi õppimise ja tegevväelase ametikohaga seotud tööalase koolitusega seotud kulusid. Piirmäärad

  • Kõrghariduse omandamisel on õppekulu hüvitise piirmäär 50 eurot ainepunkti kohta
  • Tööalase koolituse õppekulu hüvitise piirmäär on 2250 eurot

Loe lähemalt: Õppekulu hüvitamise kord  

Töövõimetushüvitis

Ajutise töövõimetuse korral Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates. Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse §-id 50-62  

PSÜHHOLOOGILINE ABI JA SOTSIAALTEENUSED

  • sotsiaalnõustamine;
  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine;
  • abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine;
  • väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.

Loe lähemalt: Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus

SOODUSTUSED

Tegevväelase toitlustamine

Väliõppusel, sõjaväelise väljaõppe ajal välisriigis, rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas ning sinna ja tagasi sõidul, kaitseväe laeval ja õhusõidukis tagatakse tegevväelasele toitlustus. Tegevväelase toiduraha arvestuslik suurus ööpäevas on 7,55 eurot, Tegevväelasele tagatakse tasuta toitlustus väliõppusel, kuid vajadusel võib seda suurendada kas kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, Kaitseliidus Kaitseliidu ülem. Toit on tasuta:

  • järjestikku üle 24-tunni kestval väliõppusel
  • rahvusvahelise sõjalise operatsiooni toimumise kohas ning sinna ja tagasi sõidul
  • kaitseväe laeval, kui laev on merel üle kaheksa tunni või suundub välisriiki
  • õhusõidukis, kui lennuaeg kestab üle kolme tunni

Loe lähemalt: Toitlustamise kord

 

Tööandja eluruum

Tegevväelasele kasutusse võib anda tööandja eluruumi, kui ta peab asuma teenistusse teises omavalitsuses, kus tal ei ole eluruumi. See võib olla:

  • korter
  • ühiselamutuba
  • kasarmutuba

Kasutusõigus antakse tähtajaga kuni viis aastat ja tähtaega võib pikenda korra kuni kolm aastat. Teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuste tõttu teenistusest vabastamise korral on sul õigus taotleda eluruumi kasutusõiguse jätkumist kuni kolmeks aastaks teenistusest vabastamisest arvates. Kui vajad kohandatud eluruumi, siis võib senise tööandja eluruumi vahetada kohandatud eluruumi vastu. Tegevteenistussuhte lõppemisel tegevväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumisel on hukkunud tegevväelasega koos elanud perekonnaliikmel õigus taotleda eluruumi kasutusõiguse jätkumist kuni kolmeks aastaks. Loe lähemalt: Eluruumi kasutamise kord Tööandja eluruumi kasutusõiguse saamise taotluse näidis  

Riietus

Kaitseväelase individuaalvarustusse kuuluvad eraldusmärgid, vormiriietus, riidevarustus ja lahinguvarustus. Loe lähemalt: Vormiriietuse kord

Arstiabi ja abivahendid

Kaitseväelasele tagatakse vajalikud tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid, mille eest tasu maksmise kohustust ei ole üle võtnud Eesti Haigekassa. Üldarstiabi, hambaravi ning vajalike abivahendite väljastamiseks tuleb pöörduda oma üksuse meditsiinikeskusesse. Vajadusel suunatakse sind arstiabi saamiseks tsiviiltervishoiuteenuse osutaja juurde konsultatsioonile, terviseuuringule või ravile. Väljaspool kaitseväge osutatud arstiabi, välja kirjutatud ravimite ja abivahendite eest tasub kaitsevägi kuludokumendi alusel, kui teenuse ostmine vm on eelnevalt üksuse arstiga kooskõlastatud. Kulud hüvitatakse igakordselt kuni 640 euro ulatuses, sellest suuremate kulude hüvitamise peab üksuse arst eelnevalt kooskõlastama kaitseväe juhataja või tema volitatud isikuga. Läätsede ja prillide ostmisega seotud kulud tasutakse kuludokumendi alusel igakordselt kuni 96 euro ulatuses, kui:

  • teenistuse ajal on kindlaks tehtud nägemisteravuse vähenemine
  • prillid on purunenud teenistusülesannete täitmisel

Õhuväe õhusõiduki meeskonnaliikmele ja rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud kaitseväelasele tagatakse üks paar tagavaraprille maksumusega kuni 96 eurot. Kaitseväelasele tagatakse kaitseprillide jaoks vajalikud prilliklaasid struktuuriüksuse arsti otsuse alusel kuni 48 euro eest. Kaitseväelasele tagatakse hambaravi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimiskokkuleppes STANAG 2466 kehtestatud nõuete täitmiseks. Hambaproteesi paigaldamine tagatakse, kui hamba või hambaproteesi purunemine toimus teenistusülesannete täitmise tõttu. Loe lähemalt: Tervishoiuteenustega seotud kulude katmise kord

PENSION

Tegevteenistuspension

Pärast 20-aastast tegevteenistust on sul alates 50. eluaastast õigus tegevteenistuspensionile. Selle suurus on 50% pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul kas isiku: 1) tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või 2) tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Iga aasta eest, mille võrra Sa oled teenistuses olnud kauem kui 20 aastat, liidetakse 50% juurde 2,5%. Pensioni ülemmäär on 75% ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest liidetakse 50%-le juurde 1%.

Tegevteenistuspension määratakse eluajaks.

Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse §-id 206-208

   

Töövõimetuspension

Õigus töövõimetuspensionile tekib, kui teenistusülesannete täitmisel kaotatakse täielikult või osaliselt töövõime. Töövõimetuspension määratakse ajaks, mille vältel ollakse kaitseväe arstliku komisjoni otsusel püsivalt töövõimetu. Töövõimetuspensioni suurus sõltub töövõime kaotuse ulatusest ja on vastavalt 40-80% viimasest statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest kalendriaasta brutokuupalgast, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati. Kui töövõimetuks tunnistamise päevaks on tegevteenistusstaaži kogunenud vähemalt 20 aastat, siis on õigus töövõimetuspensionile tegevteenistuspensioni suuruses. Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse § 209

TUGI SINU PERELIIKMETELE

Psühholoogiline abi ja sotsiaalnõustamine

Sinu perekonnaliikmetele tagatakse piirmäära ulatuses sotsiaalnõustamine, psühholoogiline abi ja taastusravi, kui sul tekkisid teenistusülesannete täitmisel püsivad terviseprobleemid või vigastused või sa hukkusid. Õigus teenustele on pereliikmetel, kes vastavad pereliikmete toetamise korras sätestatud tingimustele. Piirmäärad

  • sotsiaalnõustamine: kuni 20 eurot tunnis ja kokku kuni 200 euro eest aastas
  • psühholoogiline abi: kuni 350 euro eest aastas

Kui abi abivajadus on suurem, siis otsustab piirmäära ületavate teenuste eest tasumise kaitseväe juhataja või tema volitatud isik. Loe lähemalt: Pereliikmete toetamise kord  

Hüvitis hukkumise korral ja matusetoetus

Hukkumise korral makstakse hukkunu lähedastele ühekordset hüvitist hukkumise kuule eelnenud viimase statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 150-kordses ulatuses. Kuni 50% hüvitisest makstakse hukkunu nimetatud inimes(t)ele ja vähemalt 50% hukkunu lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud inimestele. Kui hukkunu kedagi nimetanud ei ole või loetletud pereliikmed puuduvad, siis makstakse 100% hüvitist välja vastavalt kas hukkunu nimetatud inimes(t)ele või loetletud pereliikmetele. Mitme pereliikme korral jagatakse nende osa hüvitisest pereliikmete vahel võrdselt. Hüvitist on õigus taotleda ühe aasta jooksul kaitseväelase hukkumisest arvates. Hukkunud kaitseväelase matusekulud kannab riik eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud matusetoetuse suuruse kuni kümnekordses ulatuses. Vajadusel kaetakse täiendavalt välisriigis hukkunud või surnud kaitseväelase Eestisse toimetamise kulud. Loe lähemalt:

 

Eluruumi kasutusõigus

Hukkunud tegevväelasega koos elanud pereliikmel on õigus taotleda tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkumist kuni kolmeks aastaks tegevväelase hukkumisest arvates. Loe lähemalt: Eluruumi kasutamise kord  

Toitjakaotuspension

Toitjakaotuspensionile on õigus teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelase pereliikmetel, kes vastavad kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tingimustele. Loe lähemalt: Kaitseväeteenistuse seaduse § 210

Võta ühendust

  • E-post:
  • post