vk Kra pilt

Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevad nõuded kandideerijale

Tegevteenistusse võib võtta isiku, kes:

Tegevteenistusse ei võeta isikut, kes:

  • on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
  • kellel on karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  • kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
  • kes on distsiplinaarsüüteo eest vabastatud kaitseväeteenistusest või muult avaliku teenistuse ametikohalt, kui vabastamisest on möödunud vähem kui aasta;
  • kes on erakonna liige;
  • kelle valimiskomisjon on registreerinud Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadina;
  • kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

Tegevväelase teenistusalased piirangud:

  • Tegevväelane ei tohi kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega;
  • Tegevväelane ei tohi käsuõigust ega distsiplinaarvõimu kasutada erakondlikes huvides;
  • Tegevväelane ei või kuuluda relvi valdavasse ühingusse ega liitu, välja arvatud Kaitseliitu ning jahimeeste- ja spordiseltsi;
  • Tegevväelase toimingupiirangud ja streigikeeld:
    • Toimingu, otsuse või tehingu tegemisel peab tegevväelane järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut;
    • Tegevväelase streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

Tegevväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded: Sõjaväelise auastmega ametikoha eeldus on ettenähtud hariduse ja sõjaväelise väljaõppe olemasolu. Sõjaväelise auastmega ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus. Sõjaväelise auastmega ametikohale ettenähtud erialase hariduse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja. Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad:

  • rahu- ja sõjaaja ametikohad;
  • sõduri, allohvitseri ja ohvitseri põhiliigi ametikohad.

Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase, kellel on ametikohal nõutav:

  • haridus;
  • sõjaväeline auaste;
  • sõjaväeline väljaõpe;
  • täidetud muud kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud nõuded.

Sõjaväelise auastmega ametikoht on kaitseväeteenistuses oleva isiku ametikoht, millele nimetamise eeldus on ettenähtud hariduse ja sõjaväelise väljaõppe olemasolu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sõjaväelise auastmega ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus. Sõjaväelise auastmega ametikohale ettenähtud erialase hariduse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja, kui kaitseväeteenistuse seaduses pole sätestatud teisiti. Ohvitseril peab olema vähemalt kõrgharidus või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi sõjaväelises õppeasutuses omandatud ja nimetatud ühenduse liikmesriikides ohvitseri auastme andmisel nõutav haridus. Allohvitseril peab olema vähemalt keskharidus ja sõduril vähemalt põhiharidus. Tegevväelane võib kaitseväeteenistuse seaduse järgi olla tegevteenistuses järgmise piirvanuseni:

  • reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;
  • ülemveeblil – 60 aastat;
  • lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;
  • kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;
  • brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.

Lisaks kaitseväeteenistuse seadusele võivad kaitseväe struktuuriüksused/asutused kehtestada kandidaatidele täiendavaid nõudmisi erialaoskuste ja isikuomaduste osas. Täiendavad nõudmised on välja toodud konkursi kuulutuses. Kui kandidaat ei vasta kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tegevteenistuse nõuetele, siis teavitatakse teda viie tööpäeva jooksul posti, e-kirja või telefoni teel.

Võta ühendust

  • E-post:
  • post