VÄRBAMISKESKUSE TEENUSSTANDARD

---

KINNITATUD
Peadirektori käskkirjaga
26.01.2009 nr 14

Eesti Kaitseväe värbamiskeskuse teenusstandard

Mõiste
Teenusstandard on dokument, mis sätestab Kaitseressursside Ameti värbamiskeskuse poolt osutatavate avalikele teenustele esitatavad miinimumnõuded.


Eesmärk
Teenusstandardi kehtestamise eesmärgiks on teeninduse kvaliteedi tõstmine ja klientide teavitamine nõuetest, millele avalik teenus peab vastama. Teenusstandard annab ülevaate pakutavast teenusest, seadustest tulenevatest õigustest ja kohustustest teenuse saamisel/pakkumisel.


Õiguslik alus

Vabariigi Valitsuse 19.09.2000.a protokolliline otsus nr 43 ja Vabariigi Valitsuse 02. jaanuari 2001.a protokolliline otsus nr 1, millega kiideti heaks avalike teenuste standardite koostamise juhtnöörid.


Sisu
· avaliku teenuse kirjeldus koos viidetega olulisematele õigusaktidele;
· ametnike ja klientide õigused/kohustused;
· kontaktandmed täiendava info saamiseks.


Avalik teave

Kaitseressursside Ameti värbamiskeskuselt (edaspidi VK) on õigus saada selgitusi ja tasuta infot. Värbamiskeskus vastab esitatud selgitustaotlustele esimesel võimalusel.

Teavet saab:
1. digitaalselt teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil krüpteerimata kujul;
2. dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult või posti teel;
3. suuliselt;
4. tutvumiseks kohapeal;
5. muul viisil, arvestades teabekandja tüüpi.

Soovitud viisil teabenõude täitmisest võime keelduda, kui selleks puuduvad tehnilised võimalused, seda ei võimalda teabekandja tüüp või teabe suuliselt edastamine oleks liiga pikk ning takistaks selle tõttu teenistuja põhiülesannete täitmist.

Teabenõue täidetakse viivitamata, kuid mitte hiljem, kui viie tööpäeva jooksul.

Kui meil on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võime teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani, Teid sellest eelnevalt viie tööpäeva jooksul informeerides.


Ettepanekud ja arvamused

Paremaks teenindamiseks ootame klientidelt tagasisidet ja ettepanekuid aadressil

Maneeži 3, 10117 Tallinn või e-posti aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Arvestame esitatud ettepanekute ja kommentaaridega teenusstandardite koostamisel.

Juhul, kui teenuse kvaliteet ei vastanud standardile, palume sellest teatada kirjalikult eespool näidatud aadressil. Teile vastatakse kirjalikult 30 päeva jooksul.


I Üldinfo


Kaitseressursside Ameti struktuuriüksuse - värbamiskeskuse põhiülesanne on personali organisatsiooniväline värbamine kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

VK tegevuse aluseks on:

* „Kaitseväe korralduse seadus;”
* „Kaitseväeteenistuse seadus;”
* Kaitseministri 22. juuni 2005.a määrus nr 12 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus;”
* Kaitseministri 2. oktoobri 2000.a. määrus nr 12 “Kaadrikaitseväelase poolt lepingulisse teenistusse võtmiseks dokumentide loetelu;”
* Kaitseministri 8. veebruari 2001.a määrus nr 3 “Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded;”
* Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2008.a määruse nr 105 “Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded;”
* Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2005.a määrus nr 282 „Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud;”
* Kaitseministri 1. augusti 2005.a määrus nr 21 „Arstlike komisjonide arv, komisjoni liikmete erialad ja arvuline koosseis, komisjoni töökorra ja otsuse vorminõuded ning kaitseväekohustuslase, tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord;”
* Kaitseministri 21.detsembri 2007.a määrus nr 35 „Kaadrikaitseväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded.“


II Vabale ametikohale kandideerimine


1. VK avaldab infot vakantsetest ametikohtadest oma koduleheküljel www.vk.kra.ee,
CV-Keskuses, ajakirjanduses, otsepostitustena, esitlustena ajateenijatele jne.

2. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevad nõuded kandideerijale:

Kaadrikaitseväelasena võib lepingulisse teenistusse võtta Eesti kodaniku, kes:

1. on vähemalt 18 aastat vana;
2. omab nõutavat kvalifikatsiooni, haridust ja sõjaväelist väljaõpet;
Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded on kehtestanud
kaitseminister 8. veebruari 2001.a määrusega nr 3 "Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded."
3. valdab eesti keelt kaadrisõdurilt, kaadriallohvitserilt või kaadriohvitserilt nõutaval tasemel;
Nõuded eesti keele oskusele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2008.a määrusega nr 105 "Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded."
4. on oma tervisliku seisundi poolest võimeline täitma teenistuskohustusi;
Kaitseväeteenistuseks sobivust hindavad tervisekriteeriumid on välja toodud Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2005.a määruses nr 282 „Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud."
5. on oma füüsilise ettevalmistuse poolest võimeline täitma teenistuskohustusi.
Füüsilise ettevalmistuse nõuded on kehtestatud kaitseministri 21.detsembri 2007.a määruses nr 35 „Kaadrikaitseväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded."


3. Lepingulisse teenistusse võtmist välistavad asjaolud vastavalt Kaitseväeteenistuse seadusele:


Lepingulisse teenistusse võtmine on välistatud, kui isik:

1. on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2. on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja tema karistusandmed on karistusregistris;
3. on süüdi mõistetud ja temalt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud sõjaväelise auastmega ametikohal töötamise õigus;
4. on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta;
5. saab välisriigilt pensioni, töötasu või muid regulaarseid hüvitisi;
6. on olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite luure või vastuluure teenistuses või agent, või on osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel, nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;
7. isik kuulub poliitilisse organisatsiooni; Kaitseväelane ei tohi kuuluda erakonda.
8. isik töötab väljaspool teenistuskohustuste täitmist;
Kaadrikaitseväelasel on keelatud töötada palgalisel tööl väljaspool teenistuskohustuste täitmist, välja arvatud pedagoogilisel või teaduslikul tööl vahetu ülema poolt lubatud koormusega, kui töötamine ei takista teenistuskohustuste täitmist. Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt on kaitseväe arstidel võimalus töötada osalise koormusega arstidena väljaspool kaitseväge - eeldusel, et see ei sega nende põhitööd kaitseväes.
9. isik kuulub relvi valdavasse organisatsiooni;
Kaitseväelane ei tohi kuuluda relvi valdavasse ühingusse või liitu. Keeld ei laiene kuulumisele Kaitseliitu ja Eestis registreeritud jahimeeste või spordiseltsi.
10. isik osaleb ettevõtluses ja kuulub äriühingusse.
Kaadrikaitseväelane ei tohi tegutseda ettevõtjana täisühingus või usaldusühingus, kuuluda äriühingu juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse, isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest. Kaadrikaitseväelane tohib omada osaühingu osa, aktsiaseltsi aktsiaid või teisi väärtpabereid.


4. Kaitseväelase haridustaseme ja kvalifikatsiooni nõuded:

Sõjaväelise auastmega ametikohad liigitatakse teenistusülesannete iseloomu järgi riviametikohtadeks ja erialaametikohtadeks.

Riviametikohal teenival kaitseväelasel peab olema ametikohale vastav sõjaväeline väljaõpe ja keskharidus, sõjaväeline kõrgharidus või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelistes õppeasutustes omandatud ja nimetatud liikmesriikide poolt vastaval ametikohal nõutav haridus.

Erialaametikohal teenival kaitseväelasel peab olema ametikohale vastav sõjaväeline väljaõpe ja erialane kutsekeskharidus või kõrgharidus.

Sõjaväeline haridus liigitub tasemete järgi sõjaväeliseks keskhariduseks ja sõjaväeliseks kõrghariduseks.

Sõjaväelise keskharidusena käsitletakse üldkeskhariduse baasil omandatud kutsekeskharidust kaitseväe õppeasutuses või vastava sisu ja tasemega õppekava alusel välisriigi sõjalises õppasutuses omandatud kutsekeskharidust. Sõjaväeline keskharidus omandatakse Kaitseväe Lahingukoolis või vastava sisu ja tasemega välisriigi õppeasutuses.

Sõjaväelise kõrgharidusena käsitletakse kõrgharidusstandarditele vastavate õppekavade alusel omandatud haridust kaitseväe õppeasutuses või vastava sisu ja tasemega õppekava alusel välisriigi õppeasutuses omandatud kõrgharidust.

Sõjaväeline kõrgharidus jaguneb astmeteks alljärgnevalt:

I aste – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursus, erialakursus ning teenistuspraktika või vastava sisu ja tasemega õpe välisriigi õppeasutustes;

II aste – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli keskastmekursus või vastava sisu ja tasemega õpe välisriigi õppeasutustes;

III aste – vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeas ulatuses;

IV aste – kõrgemad staabiohvitseride ja kindralstaabikursused või vastava tasemega kursused välisriigi sõjaväelises õppeasutuses.


5. Kaadrikaitseväelane võib Kaitseväeteenistuse seaduse järgi olla lepingulises teenistuses järgmise piirvanuseni:

* sõdur - kuni 50-aastaseks saamiseni;
* allohvitser - kuni 55-aastaseks saamiseni;
* nooremohvitser - kuni 50-aastaseks saamiseni;
* major, kolonelleitnant, kaptenmajor või kaptenleitnant - kuni 55-aastaseks saamiseni;
* kolonel, mereväekapten või kõrgem ohvitser - kuni 60-aastaseks saamiseni.

Lisaks Kaitseväeteenistuse seadusele võivad kaitseväe struktuuriüksused/asutused kehtestada kandidaatidele täiendavaid nõudmisi erialaoskustele ja isikuomadustele. Täiendavad nõudmised on välja toodud töökuulutuses.

Kui kandidaat ei vasta Kaitseväeteenistuse seaduses väljatoodud tegevteenistusse astumise nõuetele, siis teavitatakse isikut viie tööpäeva jooksul posti, e-maili või telefoni teel.


6. Kandideerimine väljaspool konkurssi

Kaitseväeteenistusest huvitatud isikutel on võimalik VK-le jätta oma elulookirjeldus (CV) ka siis, kui hetkel pole pakkuda isiku profiiliga sobivat vakantset ametikohta.

Kõik isiku andmed säilitatakse VK kandideerijate andmebaasis ning VK peaspetsialist (edaspidi värbaja) võtab isikuga koheselt ühendust, kui vabaneb mõni sobiv ametikoht.


7. Kandideerimine vabale ametikohale

Kandideerimiseks vabale ametikohale tuleb isikul esitada VK-le oma elulookirjeldus (CV).

Elulookirjeldust on võimalik värbamiskeskusele edastada:

· sisestades VK portaali www.vk.kra.ee (täites etteantud vormi või lisades CV failina);
· saates e-postiga aadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud ;
· kirjalikult – soovi korral on võimalik elulookirjeldus täita ka VK-s kohapeal või saates kirja VK esindusse aadressile:

Tallinnas - PK 3308, Narva mnt 1, 10111 Tallinn;
Tartus - Puiestee 114c, 51013 Tartu.


Elulookirjeldus sisaldab järgmisi andmeid:

1. ees- ja perekonnanimi* (trükitakse suurte tähtedega, esitatakse andmed kõigi eesnimede ja varasemate perekonnanimede kohta);
2. isikukood*;
3. sünnikoht;
4. elukoht (tänav, maja, korter, postiindeks);
5. telefoninumbrid*; e-posti aadress*;
6. perekonnaseis (vallaline, abielus, vabaabielus, lesk või lahutatud);
7. lähedased sugulased (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) ja hõimlased (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed), samuti faktiline abikaasa. Näidatakse ära ees- ja perekonnanimed ning sünniaeg.
8. haridus (alustades viimati omandatust, näidatakse ära õppeasutusse astumise ja selle lõpetamise aeg, kooli nimi ja õpitud eriala);
9. läbitud täienduskoolitus;
10. töö- või teenistuskäik (alustades viimasest töö- või teenistuskohast, näidatakse ära töötamise aeg, tööandja nimi ja oma ametikoht);
11. info ajateenistuse läbimise kohta*;
12. keeleoskus;
13. arvutikasutamise oskus;
14. juhilubade olemasolu;
15. kuuluvus kutse-, eriala- või ametiliitu;
15.1 kuuluvus Kaitseliitu;
16. harrastused;
17. isiklik allkiri;
18. kuupäev.

Tärniga tähistatud väljad on kohustuslikud täita.

Kandidaatide puhul, kes ei ole edastanud VK-le kandideerimiseks kohustuslikke andmeid või kui esitatud kontaktandmed ei ole õiged, siis ei ole VK-l kohustust alustada kandideerimismenetlust.

VK-ga ühendust võtnud kandidaadile annab värbaja esmase informatsiooni töö ja õppimisvõimaluste kohta kaitseväes hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kontaktivõtmise päevast kas telefoni või e-maili teel.


8. Sobivate kandidaatide valimine

Värbaja valib CV-de põhjal lepingulisse teenistusse soovijate seast esitatud nõuetele kõige täpsemini vastavad isikud, kes kutsutakse VK-sse intervjuule, mille viib läbi kas värbaja üksi või koos kaitseväe struktuuriüksuse või Kaitseliidu esindajaga.


9. Kokkuleppel värbajaga tuleb intervjuule kandidaadil kaasa võtta lepingulisse teenistusse astumiseks vajalikud dokumendid:

1) Eesti kodaniku pass või ID kaart;
2) haridust tõendav dokument;
3) vajadusel kvalifikatsiooni tõendav dokument;

4) vajadusel eesti keele oskust nõutaval tasemel tõendav tunnistus;
5) olemasolul sõjalist väljaõpet tõendav dokument;
6) olemasolul abielutunnistus;
7) olemasolul lapse sünnitunnistus;
8) olemasolul tööraamat;
9) 3 fotot (4×5 cm, otsevaates ja ilma peakatteta).

Värbaja teeb isiku dokumentidest koopiad isiklikku toimikusse lisamiseks ning tagastab originaaldokumendid lepingulisse teenistusse astuda soovivale isikule.

Lepingulisse teenistusse astumiseks vajalike dokumentide puudumisel lepitakse kokku konkreetne aeg nende esitamiseks. Kui kandidaat ei ole kokkulepitud ajaks nõutud dokumente esitanud, siis värbamistoiming kandideerinud isikuga peatub seniks, kuni kõik nõutud dokumendid on esitatud.


10. Intervjuu käigus tutvustab värbaja teenistusvõimalusi kaitseväes ja hindab kandidaadi sobivust antud ametikohale.

Konkreetsele ametikohale kandideerides tuleb isikul kirjutada ka avaldus teenistusse astumiseks, mida on võimalik teha VK kontoris kohapeal.

Lisaks tuleb anda omakäeline kinnitus Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevatele nõuetele vastavuse kohta ning nõusolek isikukontrolli teostamiseks.


11. Esitatud andmete (dokumentide) põhjal teostab VK (või selleks pädev struktuuriüksus) isikukontrolli.

Isikukontroll teostatakse vastavalt kaitseministri 2. oktoobri 2000.a määrusele nr 12 “Kaadrikaitseväelase poolt lepingulisse teenistusse võtmiseks esitatavate dokumentide loetelu, esitatava elulookirjelduse vormi- ja sisunõuded ning lepingulisse teenistusse võtmise kord.” Isikukontrolli käigus kontrollitakse lepingulisse teenistusse astuda sooviva isiku poolt esitatud andmete õigsust ja tema sobivust asuda teenima kaadrikaitseväelasena.

Julgeolekukontroll lepingulisse teenistusse astuda sooviva isiku üle teostatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusele nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus."


12. Kaitseväkke soovijad läbivad põhjalikud terviseuuringud, mille käigus hinnatakse nende kõlblikkust kaitseväeteenistuseks. VK korraldab lepingulisse teenistusse astuda sooviva isiku suunamise kaitseväe arstlikku komisjoni või Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni.

Isik, kes soovib astuda lepingulisse tegevteenistusse, esitab arstlikule komisjonile perearsti poolt täidetud tervisetõendi vastavalt kaitseministri 1. augusti 2005.a määruse nr 21 „Arstlike komisjonide arv, komisjoni liikmete erialad ja arvuline koosseis, komisjoni töökorra ja otsuse vorminõuded ning kaitseväekohustuslase, tegevteenistusse võetava isiku ja kaitseväelase arstlikku komisjoni suunamise kord” lisas 2 toodud vormile.

Perearsti tervisetõendi vormi väljastab isikule värbaja tööintervjuu käigus, kuid vajadusel saab kandidaat vastava vormi välja printida ka VK koduleheküljelt (www.vk.kra.ee).

Värbaja teavitab kandidaati arstliku komisjoni läbimiseks vajaminevatest dokumentidest ning eelnevatest analüüsidest.

Kaitseväe arstliku komisjoni toimumise aja ja koha ning komisjoni läbimiseks vajalike dokumentide loetelu annab värbaja teada kirjalikult kaitseväe arstliku komisjoni suunamiskirjana.

Kui isik soovib läbida elukohajärgset arstlikku komisjoni, siis tuleb kirjutada Kaitseressursside Ametile vastav avaldus. Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kutse väljastatakse isikule vastavalt eelnevale kokkuleppele - kas e-maili või posti teel.

Arstliku komisjoni läbinu kohta väljastatakse VK-le otsus, milles on fikseeritud tegevteenistusse võetava isiku kaitseväeteenistuskõlblikkus.


13. Kandidaadile koostatakse värbaja poolt isiklik toimik.

Kui isik on esitanud kõik tegevteenistusse astumiseks nõutavad dokumendid ning isikukontrolli käigus ja arstlikus komisjonis ei tuvastatud tegevteenistusse astumiseks takistavaid asjaolusid, siis koostab värbaja kandidaadile isikutoimiku kõigist teenistusse astumiseks vajaminevatest dokumentidest, mille edastab esimesel võimalusel üleandmise-vastuvõtmise aktiga tegevteenistuse lepingut sõlmima volitatud ülemale või juhile.

Kui isikutoimik on kaitseväe struktuuriüksusele või Kaitseliidule üle antud, annab värbaja isikule teada konkreetse aja kohtumiseks struktuuriüksuse/asutuse kontaktisikuga või annab teada kaitseväe struktuuriüksuse/asutuse kontaktisiku nime ning kontaktnumbri, kellelt saab kandidaat informatsiooni edasiste toimingute osas.


III Info edasiste toimingute kohta

1. Lepingulisse tegevteenistusse astuda soovivale isikule viiakse kaitseväe struktuuriüksuse või sellega võrdsustatud asutuse kehaliste võimete kontrollkomisjoni poolt läbi füüsilised katsed vastavalt kaitseministri 21.detsembri 2007.a määrusele nr 35 „Kaadrikaitseväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded.“

Füüsiline test koosneb kolmest osast:
1. käte kõverdamine toenglamangus;
2. istesse tõus selililamangust;
3. 3200 m jooks (3200 meetri jooksu võib asendada 10 km murdmaasuusatamisega (klassikaline stiil), 20 km maanteeratta sõiduga või 500 meetri ujumisega (vabalt/rinnuli)).

Katsed loetakse sooritatuks, kui isik saab füüsilise testi tulemusena vähemalt 190 punkti. Kui füüsiline test osutub mittesooritatuks, saab isik testi sooritada uuesti kolme kuu jooksul.

Kandideerija saab füüsilise ettevalmistuse katsete läbiviimise koha, aja ning kogu sellega seonduva info kaitseväe struktuuriüksusest/Kaitseliidust, kus ta asub teenima.

2. Lõpliku otsuse isiku tegevteenistusse võtmise kohta teeb kaitseväe struktuuriüksus või Kaitseliit. Tegevteenistuse lepingut sõlmima volitatud ülem sõlmib tegevteenistuse lepingu pärast seda, kui ta on veendunud kõigi tegevteenistusse võtmiseks vajalike toimingute teostamises ning talle esitatud isikutoimikuga tutvumist. Vajadusel kohtub tegevteenistuse lepingut sõlmima volitatud ülem või juht lepingulisse teenistusse astuda sooviva isikuga.

Kui isik ei osutu kaitseväe/Kaitseliidu poolt valituks, siis teavitab värbaja sellest isikut viie tööpäeva jooksul posti, e-maili või telefoni teel.

Kandidaatidele, kes ei osutu valituks, pakutakse võimalust kandideerida mõnele teisele vakantsele ametikohale kaitseväes või jätta oma CV värbamiskeskuse reservi.