Riigikaitseõpetus
Hariduse omandamise ja elukutse valikuga rajatakse alusmüür oma tulevikule.
Riigikaitseõpetuse eesmärgiks keskkoolis on anda igale kodanikule vajalikke riigikaitsealaseid teadmisi, tõsta õpilastes kodumaa-armastust ning Eesti kaitseväe mainet. Oluline on näidata, et riigikaitse pole üksnes nende inimeste pärusmaa, kes oma igapäevaelus mundrit kannavad.
Riigikaitseõpetus on vabatahtlik. Õpitakse tundma Eesti kaitseväe struktuuri, seadusandlust, auastmeid jpm. Kõige põnevamaks hindavad õpilased riigikaitseõpetuse juures praktilist poolt - laagreid, ekskursioone ning eriti laskmisharjutusi.
Riigikaitseõpetuse läbimine tekitab noortes huvi ja tõstab enesekindlust ajateenistusse asumiseks.
Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest, õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana ning luuakse eeldused elukutselise kaitseväelasena teenistusse astumiseks. Ajateenistus kestab 8 kuni 11 kuud, mis sõltub põhiväeliigist, sõjaväelise väljaõppe iseloomust, väeosale või struktuuriüksusele seatud ülesannetest ning ajateenija poolt kõrghariduse omandamisest positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis.
Ajateenistuse lõppedes on valida, kas jätkata riigikaitsekohustuse täitmist reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.
Kaitseväelasena karjääri tegemiseks on võimalus asuda õppima Tartusse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli või Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli asukohaga Võrus.
KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis õpivad tulevased ohvitserid ja KVÜÕA Lahingukoolis allohvitserid. Kõrgem Sõjakool ja Lahingukool pakuvad tsiviilharidussüsteemi standarditele vastavat haridust ning annavad õppuritele juhtimisalaseid teadmisi toimetulemiseks ja läbilöömiseks kõikides eluvaldkondades.
|
