MEREVÄGI

---

Mereväe ülem allub Kaitseväe juhatajale, Mereväe ülema tööorganiks on Mereväe Staap. Mereväe ülemale alluvad omakorda väeosad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas, mis mõlemad asuvad Tallinnas, Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest.
Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.
Ajateenitusse saabunud läbivad mereväes esmalt Madruse baaskursuse (MBK) Mereväe väljaõppe- ja arenduskeskuses (MEVAK) ja jätkavad siis teenistust laevadel või kaldateenistustes. Laevadel teenistust jätkates läbivad ajateenijad esmalt laevaspetsiifilised kursused, millele järgneb teenistuspraktika. Praktika raames külastavad mereväe laevad tihti ka mitmeid välissadamaid. Ajateenistuse kestus mereväes ajateenistust läbivatele ajateenijatele on 11 kuud.

Rahvusvaheline koostöö

1998.a loodud Balti miinitõrjeeskaader (BALTRON) täidab kolme Balti riigi valitsuse ülesannet kasvatada Balti riikide koostöövõimet nii merekaitse kui turvalisuse tagamise alal Läänemerel. Pidevate rahvusvaheliste ühisõppustega aitab see üksus laevade meeskondi ette valmistada osalemaks NATO miinitõrjeüksuste tegevuses. Eesti Mereväe peamiseks koostööpartneriks NATO-s on kiirreageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) hulka kuuluv miinitõrjeeskaader Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1) , mille tegevuses osalemine on olnud taasloodud Eesti Mereväe üheks suurimaks väljakutseks.
2005.a maist kuni 2006.a märtsini oli Eesti Mereväe staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka SNMCMG1 lipulaev. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma laeva NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu. Samuti oli Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev.
Mõlema eskaadri tegevuses osaletakse Eesti lipu all ning laevadel teenivad eesti mereväelased. Nii BALTRON-i kui SNMCMG1 koosseisu arvatakse üksused kindlaks perioodiks nii, et neis osalevad laevad vahelduvad regulaarselt. BALTRON-i ülema ning staabiohvitseride ametikohad roteeruvad Balti riikide mereväeohvitseride vahel. Eesti on BALTRON-i juhtriik, siin asub ka BALTRON-i kaldastaap.

Tsiviilkoostöö

Merevägi teeb aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega - laevadel on sõlmitud sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Mereväe laevade meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda.Laevadel on sõpruslinnadega ka mitmeid teisi traditsioone. Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka näiteks korraldab regulaarselt korjandusi Rakvere Lille puuetega laste hooldekodu heaks.
Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva.
Ülesanded
Väljaõppekeskuse eesmärk on mereväele professionaalse isikkoosseisu ettevalmistamine. Väljaõppekeskuse tegevusvaldkonnad on: sõjalise baasväljaõppe andmine nooremallohvitseridele ja sõduritele; merendusliku baasväljaõppe andmine mereväelastele; mereväelaste täiendus- ja ümberõppe läbiviimine; meresidealase erialase väljaõppe andmine; mereväeline uurimus- ja arendustöö.
Väljaõppekeskuse ülesanded on: õppurite kaitseväelise väljaõppe ja isamaalise kasvatuse korraldamine; mereväelist väljaõpet hõlmava õppetegevuse koordineerimine, nõustamine ja arendamine; õppekavadele vastavate õpikute, juhendite ja õppevahendite väljatöötamine ning kirjastamiseks ettevalmistamine; Balti riikide mereväelaste sideteenistusealase erialase koolituse läbiviimiseks vajalike tingimuste loomine; uurimus- ja arendustöö.

Organisatsioon

Väljaõpe MEVAK-is
• Madruse baaskursus (MBK)
• Nooremallohvitseri baaskursus (NABK)
• Mereväelase ühtlustuskursus (MÜK)
• Mereväe sidekursused
• Inglise keele I taseme kursus (algajad)
• Inglise keele II taseme kursus (edasijõudnud)

Madruse baaskursus (MBK)
Eesmärk: Kõik mereväe ajateenijad läbivad MBK, mis koosneb üldsõjalisest ja mereväe moodulist.Üldsõjaline moodul kestab 10 nädalat ja sisaldab sõdurile vajalikke põhiteadmisi nagu määrustike- ja riviõpet, relvade tundmist jne. Moodul lõpeb omandatud oskuste kontrolliga - sõdurieksamiga. Järgnev mereväemoodul kestab 4 nädalat. Selle eesmärgiks on anda ajateenijatele esmased merelised ja mereväelised teadmised ning algteadmised teenistusest laevadel. Madruse baaskursus lõpeb madruseeksamiga.
Pärast madruse baaskursust jätkub ajateenija väljaõpe juba erinevates allüksustes ja konkreetsel erialal.
Kestvus: 10+4 ndl;
Osalejad: mereväe ajateenijad.

Nooremallohvitseri baaskursus (NABK)
Eesmärk: anda õppurile teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis on vajalikud mereväes nooremallohvitseri ametikohal teenimiseks;
Kestvus: 6 ndl;
Osalejad: mereväe kaadrisõdurid;
Nõuded kandidaatidele: peab teenima või on planeeritud teenima allohvitseri ametikohal;
vähemalt keskharidus;
sõjaväeline auaste kas v-mdr või kpr;
suudab ujuda ilma puhkamata vähemalt 200 m;
läbitud mereväelase ühtlustuskursus või vähemalt 1 a laevateenistus.
Katsed: KV üldfüüsiline test; ujumine.

Mereväelase ühtlustuskursus (MÜK)
Eesmärk: anda õppurile teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis on vajalikud igale mereväes teenivale kaadrikaitseväelasele;
Kestvus: 4-6 ndl;
Osalejad: mereväe kaadrikaitseväelased.
Mereväe sidekursused
Kestvus: 5-6 ndl;
Osalejad: vahiohvitserid, sideoperaatorid;
Nõuded kandidaatidele: väga hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas;
Hea inglise keele oskus kõnes ja kirjas;
Sõltuvalt teenistuslikust vajadusest võib kandidaatidele esitada täiendavaid nõudmisi;
Õppekeel: eesti keel ja inglise keel.
Inglise keele I taseme kursus (algajad)
Kestvus: 13 ndl;
Osalejad: kõik kaitseväelased ja ametnikud;
Märkus: maa- ja õhuväelastest kandidaatide arvestus ja valik toimub KJPS personaliosakonna kaudu.
Inglise keele II taseme kursus (edasijõudnud)
Kestvus: 13 ndl;
Osalejad: kõik kaitseväelased ja ametnikud;
Märkus: maa- ja õhuväelastest kandidaatide arvestus ja valik toimub KJPS personaliosakonna kaudu.