MAAVÄGI
Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.
Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
|
|
Loe lisa...
|
|
MAAVÄE ÜKSUSED
Maaväe ülema alluvuses on tema juhtimisfunktsioonide täitmist toetav väeliigi staap ja väeosad, mille rahuaegseks ülesandeks on reservüksuste väljaõpetamine. Operatiivüksustest on maaväe ülema vahetus alluvuses reservväelastest koosnevad territoriaalpataljonid ja 1. Jalaväebrigaad. Kriisi- ja sõjaaegsed ülesanded ning nende planeerimine on Maaväe Staabi ülesanne, praktiline ettevalmistamine aga kaitseringkondade ülesanne.
Valdav osa maaväest põhineb mobiliseeritaval reservil. Rahuajal on regulaarväe koosseisus reageerimisüksused, territoriaalkaitseüksused, õppeüksused ja toetusüksused.
|
|
Loe lisa...
|
|
|
|
|
|
